Peaaegu, et igapäev tuleb meie juurde mõni inimene sooviga tema koer korda teha. Mida siis täpsemalt tähendab korda teha? Küsides seda ka kliendilt selgub tihti, et koer võiks olla kuulekas, kes teeks kõike mida omanik soovib, just siis kui omanikule sobib. Jutt läheb edasi, pea alati kõlab vestlusest läbi ka lause “mu koeral on kõik olemas, me jalutame igapäev vähemalt 2-3 tundi (või 5-15 km) või on sellel koeral suur aed, kus joosta. Söök on olemas – mis tal veel vaja on?”

Alustame sellest, et koer – just nagu Sinagi on elusolend. Jah, tal on neli jalga ning nad ei oska rääkida samas keeles, mis meie, aga nad räägivad ja tegelikult vägagi palju meile, kui me ainult seda märgata oskaks.

Alustame sellest, et koer ei vaja heaks koostööks inimesega olemaks kuulekas vaid tal peab olema tahe ja soov olla koostööaldis. See tähendab, et ta suhtub sinusse austusega – tee seda sinagi temasse. Koeral ei ole vaja suurt aeda, kus joosta, sest mis juhtub, kui sa saadad koera õue? Suure tõenäosusega ta magab sul mingil hetkel ukse taga. Kujutage nüüd ette, et te soovite hakata trenni tegema – ilma varasema ettevalmistuseta. Ostate endale koju näiteks jalgratta või jooksulindi – aga mis kasu sellest on, kui keegi seda ei kasuta? See, et ta on olemas ei taga veel selle eesmärgi täitmist. Ja nii me jõuamegi teise äärmusesse.

Ehk on inimesed, kes jalutavad igapäev koeraga pikki jalutuskäike (pikk jalutuskäik antud kontekstis on juba üle 3km), teevad nendega igapäevaselt trenni ning siis mõtlevad, et ma näen ju palju vaeva, aga koer on ikkagi väsitamatu ja energiline. Võtame hetkeks pausi ja kujutame ette, et te tõusete hommikul ülesse ja otsustate, et täna on see päev, kus ma hakkan maratoni jooksma – ilma igasuguse ettevalmistuseta, tõused ülesse, paned riidesse ja lähed jooksma. Mis siis, kui sa isegi eile veel vihkasid jooksmist – lihtsalt lähed ja teed, sest see on sinu kohustus. Kuidas sa ennast tunned? Tuled koju – tunned nälga, sööd, tõenäoliselt kuna sa pole harjunud seda igapäevaselt tegema ja puudub korralik ettevalmistus siis haarad kapist esimese šokolaadi järele, et oma energiavarusid kiiresti täiendada. Ja kuna keha on energiast tühi, siis küsib ta veel ja veel suhkruid – jood ehk ära isegi pudeli coca-colat ning tekib sama efekt, mis väikestel lastel, kes söövad ära 1kg suhkurt – justkui oleks väsinud, aga magada ei saa? Aju on täiesti üle stimuleeritud. Ja nii juhtub ka koertega.

Iseenesest on ju sport vägagi kasulik, kuid nii nagu elus ikka on kõige olulisemaks tasakaal ja mõõdukus. Ja nii nagu inimestel on vigastuste vältimiseks oluline lõdvestada on see ka koertel – mitte ainult sporti tehes vaid eluks oluline oskus – oskus puhata, lõdvestuda ning rahuneda.

Pidev pinge seisund tekitab koertel stressi ning kui pinge olukordi tekib koguaeg juurde on väga raske jääda “kuulekaks” ja koostöövalmis koeraks. Alustame sellest, et mõõdukas stress on koerale hea ja isegi vajalik – nii õpib ta toime tulema oma emotsioonidega erinevates olukordades. Sellepärast ongi väga oluline alustada kutsika sotsialiseerumisega võimalikult vara. Kui koer ei oska end rahustada siis võib olla ta ükskõik kui kuulekas, aga mingis olukorras ta plahvatab ning see võib väljenduda näiteks hammustamises või ründamises. Lisaks kuulub tihti stressi alla ka põgenemine või rahvakeeli “kodust ära jooksmine”.

Arvestama peab, et viimane asi mida koer teha tahab on rünnata. Alati eelneb sellele mitu hoiatusmärguannet.

Millised siis on need tunnused, kus koera stressi võiks märgata ja reageerida enne kui hilja? Koerad kasutavad alati eelnevalt rahustavaid signaale enne kui võtavad kasutusele hoiatussignaalid. Toome välja 3 levinumat rahustussignaali ning 3 hoiatussignaali.

Rahustavad signaalid:

  • Nina limpsimine
  • Pea ära keeramine
  • Haigutamine

Ehk siis nendel ülaltoodud piltidel on kõigil üks ühine tegur – koer kasutab neid signaale, et ennast rahustada.

Hoiatavad signaalid (hoiatus ning agresiivsus võib olla seotud ka koera erinevate hirmudega, aga sellest juba järgmisel korral)

  • Hammaste näitamine
  • Urisemine
  • Haukumine

Need on vaid vähesed märgid, sellest, kuidas koerad kasutavad oma keha väga aktiivselt, et meiega suhelda – vähemalt mingi ajani. Kui seda ikka koguaeg ignoreeritakse, siis ei jaksa ka nemad lõputult üritada. Kindlasti tasuks neid märke jälgida ning tundma õppida, mis toimib just sinu koera puhul. Koera kehakeele märkamine avab Sulle justkui uue ukse, kuidas oma koeraga suhelda, teda mõista ning ma võin lubada, et teie koostöö muutub ainult paremaks.

Oluline on meeles pidada, et koerad proovivad alati enne rahustavate signaalidega olukorda parandada ning anda endast parima, et ka sina saaksid rahuneda – põhimõtteliselt on nad justkui nagu lapsed ehk meie enda peeglid