Kogeme oma igapäevatöös tihti olukordi, kus koerajuht on andnud endast endast kõik oleneva, teinud palju treeninguid kuid tulemus ei vasta lootustele. Kõige lihtsam on siinkohal tuua näide igapäevaelust.
Koerajuht koos koeraga osaleb aktiivselt kuulekustreeningutes ning kõik sujub hästi. Nüüd juhtub see sama olukord uuesti – aga seekord hoopis teises kohas.. ja koer reageerib erinevalt. Miks?
Kuulamine ja oskus on väga oluline ning kasulik oskus, aga siin ei tohiks koeralt võtta ära oskust ja võimet ise mõelda. Kui me kaotame ära need peamised oskused on ka kõige paremini käsku täitval koeral raske uutes olukordades kohaneda ning koostööd teha. Sellisel juhul on tagajärjeks „kaos“ ehk koer, kes justkui teab mida teha, aga tal puuduvad oskused iseseisvalt toime tulla ümbritseva müraga.
Miks see on oluline?
Peamiselt koera enesekindluse kasvatamiseks, tänu millele nad oskavad stressirohketes olukordades enda rahustamisega ise hästi hakkama saada. Kui me õpetame koeri ainult kuulekuse „käskluste“ järgi tegutsema kasvatame me inimpildis justkui roboteid, kes võivad istuda siis kui me seda lubame, jalutada ainult seal, kus meie tahame ning kaotame ära võime neil ise mõelda. Antud olukorras võib juhtuda, kus ilma konkreetse käskluseta on koer nii segaduses ning käitub täiesti vastupidiselt sellele, mida me temalt ootaksime.
Üks ei välista teist
Kindlasti ei taha ma öelda, et kuulekus on halb, ka meie kasutame seda enda treeningutes, kuid tuleks jälgida kui palju oma igapäeva elus on meil vaja, et koer meile “kuuletuks” ning mis olukordades on meil võimalus ka muid variante aktsepteerida. Üheks heaks võimaluseks on kuulekuselemendid ning käsklused ühendada mänguga, mis muudab kogu protsessi nii koera kui tema juhi jaoks väga lõbusaks. Läbi mängu õpib koer meiega paremini koostööd tegema ning omandab uued oskused pea mitu korda kiiremini, kui tavatreeningutes.